1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
Viimati uuendatud jaanuar 2026
Hoiatus
Veebilehel e-rahatarkus.ee pakume sõltumatut sisu, mis aitab kasutajatel veebiinvesteeringute maailmas orienteeruda. Kuigi me võime teenida vahendustasusid, põhinevad meie soovitused põhjalikul uurimistööl ja on erapooletud. Meie materjalid on mõeldud teavitamiseks, mitte investeerimisnõustamiseks, ning soovitame alati konsulteerida vastava ala spetsialistidega. Püüame tagada info täpsuse, kuid finantsmaastiku pideva muutmise tõttu ei saa me garanteerida andmete täielikku ammendavust.

Parim tähtajaline hoius ja kogumiskonto

Näe ühest kohast kõigi Eesti pankade, kogumiskontode ja usaldusväärsete platvormide intressimäärasid, filtreeri sulle sobivate tingimuste järgi ja arvuta kalkulaatoriga, kui palju sinu raha tegelikult teeniks.

Sõnastik

Kust pärinevad võrdluses kuvatavad intressimäärad?

Kõik siin kuvatavad intressimäärad on kogutud otse panga enda ametlikult veebilehelt, mitte kolmandalt osapoolelt.

Iga hoiuse juures on näha "Viimati kontrollitud" kuupäev, mis näitab, millal me viimati selle konkreetse panga andmed üle kontrollisime. Pangad muudavad oma intressimäärasid aeg-ajalt, seega kontrolli enne hoiuse avamist alati ka panga enda lehelt, et määr poleks vahepeal muutunud.

Miks arvutus mõnikord kasutab teistsugust tähtaega kui ma sisestasin?

Pangad ei paku hoiust suvalise pikkusega tähtajale. Igal pangal on kindel valik tähtaegu (näiteks 6, 12, 24 kuud) ja igaühel neist on oma intressimäär.

Kui sisestad tähtaja, mida see pank täpselt ei paku, näitab võrdlus, millist tegelikku tähtaega arvutuses kasutati.
  • Kui sinu tähtaeg on lühem panga lühimast pakkumisest, kasutatakse panga lühimat tähtaega, sest raha tuleb hoiusele paigutada vähemalt selleks ajaks.
  • Kui sinu tähtaeg on pikem, kasutatakse tähtaega, mis annab sulle parima intressi. See võib olla lühem tähtaeg, kui pikemad tähtajad ei anna kõrgemat (või annavad koguni madalamat) intressi.
Sellisel juhul kuvatakse hoiuse kaardil selge hoiatus, mis tähtajaga arvutus tegelikult tehti, et number ei jääks eksitavaks.

Kuidas võrdlus netotulu välja arvutab?

Arvutus kasutab lihtintressi: brutointress = summa × aastane intressimäär × (tähtaeg kuudes ÷ 12). Sellele rakendatakse 22% tulumaksu, mille tulemusena saad netotulu.

See on ligikaudne arvutus. See ei arvesta panga võimalikke ümardusreegleid, igakuise intressimaksega hoiuste puhul tekkivat liitintressi efekti ega investeerimiskonto kaudu tehtavat maksu edasilükkamist. Arvutus ei ole finantsnõustamine. Kasuta seda hoiuste esmaseks võrdlemiseks, mitte lõpliku tulu prognoosina.

Kuidas hoiuseintressi Eestis maksustatakse?

Hoiuseintress on Eesti maksuresidendist eraisiku puhul tulumaksuga maksustatav tulu, määraga 22%.

Tavaolukorras peab pank tulumaksu intressilt ise kinni ja tasub selle sinu eest, nii et sul ei ole vaja seda ise deklareerida. Maksustamine on kassapõhine: oluline on see, millal intress sulle välja makstakse, mitte millal hoius avati.

Kahtluse korral kontrolli täpsemat infot Maksu- ja Tolliameti lehelt.

Kas hoiuseintressilt saab tulumaksu edasi lükata (investeerimiskonto)?

Jah, tulumaksu tasumise saab edasi lükata, kui avad tähtajalise hoiuse investeerimiskonto kaudu. Sel juhul peab hoiusele kantud raha pärinema investeerimiskontolt ja tähtaja lõppedes peavad nii põhisumma kui intress laekuma tagasi samale investeerimiskontole.

Tähtis on aru saada, et see lükkab maksu tasumist edasi, mitte ei kaota seda: intress maksustatakse alles siis, kui teed investeerimiskontolt väljamakse. Praktikas märgid hoiust avades, et see on soetatud investeerimiskonto vahenditest; täpne samm sõltub pangast.

Mis vahe on Eesti Tagatisfondil ja Läti tagatisskeemil?

Mõlemad on Euroopa Liidu ühtlustatud reeglitel põhinevad hoiuste tagamise skeemid, mis katavad kuni 100 000 eurot hoiustaja kohta ühe krediidiasutuse kohta. Kaitse ulatus on sisuliselt sama.

Vahe on selles, milline skeem kehtib: Eestis tegevusloa saanud pankade hoiuseid kaitseb Eesti Tagatisfond. Mõni võrdluses olev pank (näiteks Citadele) tegutseb Eestis aga teises EL-i liikmesriigis (Lätis) tegevusluba omava panga filiaalina, mistõttu kehtib nende hoiustele selle koduriigi tagatisskeem, mitte Eesti oma. Kaitse tase on samaväärne, kuid nõude esitamise protsess võib erineda.

Kas kõrgeima intressiga pank on alati parim valik?

Ei pruugi olla. Kõrgeim intress on üks olulisemaid, aga mitte ainus tegur. Enne otsustamist tasub kontrollida ka:
  • Miinimumsummat: mõni pank nõuab hoiuse avamiseks suuremat algsummat kui sul on plaanis paigutada.
  • Kas nõutakse palgakontot või kuutasu: need vähendavad tegelikku kasu, kui sul seda pangas juba ei ole.
  • Ennetähtaegse lõpetamise ja automaatse pikenemise tingimusi: need on iga hoiuse kaardil ("Vaata kõiki tähtaegu ja tingimusi" alt), kuid tasub üle kontrollida ka panga enda lehelt, kui on võimalik, et vajad raha enne tähtaja lõppu.
Neid tingimusi on kõige lihtsam kõrvutada meie Võrdle funktsiooniga, mis lubab kuni kolme panga andmed korraga kõrvuti panna.

Millal kasutada tähtajalise hoiuse kalkulaatorit selle võrdluse asemel?

See leht aitab sul korraga leida sinu summale ja tähtajale parima panga üheksa Eesti turul tegutseva panga seast.

Kui oled panga juba valinud ja soovid täpsemat arvutust, näiteks erineva intressimaksmise sagedusega (igakuine, kvartaalne, aastane) ja sellest tuleneva liitintressi mõjuga, kasuta meie eraldi tähtajalise hoiuse kalkulaatorit.

Kust leian põhjalikuma ülevaate ja lisamaterjale?

Meie artiklis parimad intressi maksvad kontod Eestis anname laiema ülevaate erinevatest hoiustamisvõimalustest, sealhulgas tähtajaliste hoiuste kõrval ka teistest intressi maksvatest kontodest.

Kas tähtajalised hoiused on turvalised?

Jah. EL-is tegevusloa saanud pankades hoitavaid hoiuseid kaitseb hoiuste tagamise skeem (vt eelmine küsimus), mis katab kuni 100 000 eurot hoiustaja kohta ühe krediidiasutuse kohta. Isegi kui pank muutuks maksejõuetuks, on sinu raha selle piirini kaitstud.

Üle 100 000 euro suuruste summade puhul tasub kaaluda raha jagamist mitme krediidiasutuse vahel, et säilitada täielik kaitse. Eesti finantssektori üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon.