Inflatsiooni kalkulaator
Vaata, kui palju sinu raha on täna väärt, Statistikaameti ametliku tarbijahinnaindeksi põhjal.
Ostujõu kalkulaator
Tulemused
Väärtus tänases rahas
—
Summa, mida vajad sama ostujõu jaoks
—
Kumulatiivne inflatsioon
—
Keskmine aastane muutus
—
Ostujõu kaotus
—
Tulemused on ligikaudsed simulatsioonid, mis põhinevad Statistikaameti tarbijahinnaindeksil, ega ole finantsnõustamine.
Arvud põhinevad Statistikaameti tarbijahinnaindeksi aastasel muutusel. Tulemused on ligikaudsed simulatsioonid ega ole finantsnõustamine.
Sõnastik
Mis on inflatsioon?
Inflatsioon on hindade üldine tõus ajas. Kui hinnad tõusevad, saad iga euro eest veidi vähem: ostukorv, mis maksis 200 eurot, maksab mõne kuu pärast 210 eurot.
Seetõttu öeldakse, et inflatsioon õõnestab ostujõudu. Raha ei kao sinu kontolt, aga selle eest saab vähem kaupu ja teenuseid.
Seetõttu öeldakse, et inflatsioon õõnestab ostujõudu. Raha ei kao sinu kontolt, aga selle eest saab vähem kaupu ja teenuseid.
Kuidas Eestis inflatsiooni mõõdetakse?
Ametlik näitaja on tarbijahinnaindeks (THI), mida Statistikaamet avaldab iga kuu. See mõõdab Eesti leibkondade ostetavate kaupade ja teenuste hinnamuutust ning just seda numbrit mõeldakse uudistes, kui räägitakse inflatsioonist.
Kõrvuti eksisteerib tarbijahindade harmoneeritud indeks (THHI), mille Eurostat koostab kõigi euroala riikide kohta ühesuguse metoodikaga. See on mõeldud riikide omavaheliseks võrdlemiseks ja erineb THI-st, sest ei arvesta näiteks omaniku kasutuses oleva eluaseme kulusid samamoodi.
See kalkulaator kasutab Statistikaameti THI-d, sest see on Eestis kehtiv number. Kui soovid Eestit teiste euroala riikidega võrrelda, kasuta meie euroala kalkulaatorit, mis põhineb THHI-l.
Kõrvuti eksisteerib tarbijahindade harmoneeritud indeks (THHI), mille Eurostat koostab kõigi euroala riikide kohta ühesuguse metoodikaga. See on mõeldud riikide omavaheliseks võrdlemiseks ja erineb THI-st, sest ei arvesta näiteks omaniku kasutuses oleva eluaseme kulusid samamoodi.
See kalkulaator kasutab Statistikaameti THI-d, sest see on Eestis kehtiv number. Kui soovid Eestit teiste euroala riikidega võrrelda, kasuta meie euroala kalkulaatorit, mis põhineb THHI-l.
Kuidas kalkulaator arvutab?
Valem on lihtne: samaväärne summa = algsumma × (1 + iga aasta muutus), aasta haaval ahelana.
Näiteks: kui sul oli 1 000 eurot 2020. aastal ja inflatsioon oli 4,6% aastal 2021, 19,4% aastal 2022, 9,2% aastal 2023, 3,5% aastal 2024 ja 4,8% aastal 2025, siis jõuad tulemuseni umbes 1 480 eurot. Nii palju vajad 2025. aastal selleks, mida 1 000 eurot ostis 2020. aastal.
Näiteks: kui sul oli 1 000 eurot 2020. aastal ja inflatsioon oli 4,6% aastal 2021, 19,4% aastal 2022, 9,2% aastal 2023, 3,5% aastal 2024 ja 4,8% aastal 2025, siis jõuad tulemuseni umbes 1 480 eurot. Nii palju vajad 2025. aastal selleks, mida 1 000 eurot ostis 2020. aastal.
Mille poolest erineb kumulatiivne inflatsioon keskmisest aastasest muutusest?
Kumulatiivne inflatsioon on hindade kogutõus kogu perioodi jooksul. Keskmine aastane muutus on see püsiv protsent, mis igal aastal rakendatuna annaks täpselt sama kogutõusu. Tegemist on geomeetrilise keskmisega, mitte tavalise keskmisega.
Kogu rea peale on mõju suur: aastatel 1999-2026 tõusid hinnad Eestis ligi kolm korda. See, mille eest maksad täna 100 eurot, maksis 1999. aastal umbes 34 eurot. Keskmiselt teeb see ligikaudu 4% aastas, tuntavalt rohkem kui euroalal tervikuna samal ajal.
Kogu rea peale on mõju suur: aastatel 1999-2026 tõusid hinnad Eestis ligi kolm korda. See, mille eest maksad täna 100 eurot, maksis 1999. aastal umbes 34 eurot. Keskmiselt teeb see ligikaudu 4% aastas, tuntavalt rohkem kui euroalal tervikuna samal ajal.
Millal oli inflatsioon kõige kõrgem?
Selles reas on üksik tipp selge: 2022. aastal 19,4%, mis oli tol aastal üks Euroopa Liidu kõrgemaid. Järgnes 9,2% aastal 2023. Kahe aastaga tõusid hinnad kokku ligi 30%, mis on kogu rea kõige märgatavam sündmus.
Teises otsas on neli aastat, mil hinnad keskmiselt hoopis langesid: 2009, 2014, 2015 ja 2020. Kõige madalam oli 2015. aasta näitaja -0,5%.
Tasub teada, et 1990. aastate algus jääb sellest reast välja. Pärast krooni kasutuselevõttu oli inflatsioon mõnel aastal mitmekümne protsendi suurune, kordades suurem kui 2022. aastal. Statistikaamet avaldab need aastad eraldi, lõpetatud tabelis.
Teises otsas on neli aastat, mil hinnad keskmiselt hoopis langesid: 2009, 2014, 2015 ja 2020. Kõige madalam oli 2015. aasta näitaja -0,5%.
Tasub teada, et 1990. aastate algus jääb sellest reast välja. Pärast krooni kasutuselevõttu oli inflatsioon mõnel aastal mitmekümne protsendi suurune, kordades suurem kui 2022. aastal. Statistikaamet avaldab need aastad eraldi, lõpetatud tabelis.
Kas ma saan kasutada kroonides olevaid summasid?
Rida algab 1999. aastal ja läbib katkestuseta 2011. aasta euro kasutuselevõttu. Seda ei ole vaja „parandada“: hinnaindeks on suhtarv, mitte rahasumma, ja kõigi hindade teisendamine samal päeval sama kursiga taandub suhtes välja.
Sisesta summa alati eurodes. Kui sul on kroonides summa, näiteks palk või hind enne 2011. aastat, jaga see kõigepealt 15,6466-ga, mis on kurss, millega kroon eurole üle läks. Näiteks 1 000 krooni on 63,91 eurot.
See samm on siin olulisem kui mujal, sest suurem osa reast on kroonide ajast. Kui jaotamine vahele jätta, on tulemus üle viieteist korra liiga suur.
Sisesta summa alati eurodes. Kui sul on kroonides summa, näiteks palk või hind enne 2011. aastat, jaga see kõigepealt 15,6466-ga, mis on kurss, millega kroon eurole üle läks. Näiteks 1 000 krooni on 63,91 eurot.
See samm on siin olulisem kui mujal, sest suurem osa reast on kroonide ajast. Kui jaotamine vahele jätta, on tulemus üle viieteist korra liiga suur.
Miks ma kaotan raha, kui see lihtsalt seisab?
Kui sinu raha tootlus jääb inflatsioonile alla, kasvab nominaalne summa, aga reaalne ostujõud kahaneb. Intressita arvelduskontol seisev raha kaotab ostujõudu igal aastal, mil inflatsioon on positiivne.
Vastupidist efekti, kus raha hoopis kasvab, saad vaadata meie tähtajalise hoiuse kalkulaatoriga.
Vastupidist efekti, kus raha hoopis kasvab, saad vaadata meie tähtajalise hoiuse kalkulaatoriga.
Kuidas kaitsta raha inflatsiooni eest?
Ükski toode ei kõrvalda inflatsiooni, kuid on viise otsida tootlust, mis seda aja jooksul tasakaalustaks:
- Hoiused ja säästukontod: vähendavad kaotust võrreldes intressita kontoga, kuigi intress jääb sageli inflatsioonile alla.
- Pikaajaline investeerimine: ajalooliselt on hajutatud aktsiaturud pikas plaanis inflatsiooni ületanud. Investeerimisega kaasnevad riskid ja tootlus ei ole garanteeritud: investeeringu väärtus võib nii tõusta kui ka langeda ning võid tagasi saada vähem, kui investeerisid.
- Inflatsiooniga seotud võlakirjad: nende väljamaksed järgivad hinnaindeksit, seega on need mõeldud reaalse väärtuse säilitamiseks, mitte selle ületamiseks.
Võrdle alati oodatavat netotootlust inflatsiooniga, et näha, mis reaalselt alles jääb. Tegemist ei ole investeerimissoovitusega.
Kust andmed tulevad ja kui tihti neid uuendatakse?
Arvud on tarbijahinnaindeksi aastane muutus, mille avaldab Statistikaamet tabelis IA001, alates 1999. aastast.
Andmed laaditakse automaatselt kaks korda kuus. Muutub ainult jooksev aasta, ja sedagi kümnendike kaupa. Tegelikult loeb jaanuari uuendus, kui Statistikaamet eelmise aasta lõpetab ja esialgne näitaja muutub lõplikuks.
Pane tähele: see tööriist on mõeldud teavitamiseks ja harimiseks. Tegemist ei ole finantsnõustamise ega investeerimissoovitusega. Finantsotsuste tegemisel arvesta oma isikliku olukorraga ja vajaduse korral küsi professionaalset nõu.
Andmed laaditakse automaatselt kaks korda kuus. Muutub ainult jooksev aasta, ja sedagi kümnendike kaupa. Tegelikult loeb jaanuari uuendus, kui Statistikaamet eelmise aasta lõpetab ja esialgne näitaja muutub lõplikuks.
Pane tähele: see tööriist on mõeldud teavitamiseks ja harimiseks. Tegemist ei ole finantsnõustamise ega investeerimissoovitusega. Finantsotsuste tegemisel arvesta oma isikliku olukorraga ja vajaduse korral küsi professionaalset nõu.
Kasutame küpsiseid, et parandada teie kogemust meie veebilehel. Palun tutvuge meie privaatsuspoliitikaga.